Tantsufestival Kuldne Karikas

Tantsufestival Kuldne Karikas

Tantsufestival Kuldne Karikas on Eesti suurima konkurentsiga tantsuvõistlus, millest võtab osa ligi 8000 tantsijat alates mudilastest kuni igavesti noorteni. Hooaeg algab talvel soolode, duode ja triode erivõistlusega Spotlight Challenge, kevadel astuvad vastamisi grupitantsud. Eelvoorud toimuvad neljas Eesti eripaigus, kus rahvusvahelise tausta ja kogemusega kohtunikud valivad välja parimad maikuus toimuvasse suurejoonelisse finaali Tartus.

Produtsent Krõõt Kiviste ja peakorraldaja Sander Lebrecht jagavad lugejatele Kuldse Karika edulugu.

Kust sai alguse Kuldne Karikas?

Krõõt: Inspiratsiooniks oli võistlustantsu maailm, selle pidulikkus ja glamuur ning tema pingelisus ja professionaalsus. Ajal, kui me alustasime, ei olnud Eestis ühtegi festivali, mis oleks esile tõstnud showtantsu. Soovisime rõhutada, et professionaalsus ja meisterlikkus võivad olla igas žanris. Võistlussarjaga alustades pandud nimeks „Eesti Showtantsu Karikas“, ürituse kasvades muutus see tantsufestivaliks „Kuldne Karikas“.

Miks Kuldne Karikas valis võistluse formaadi, mitte festivali, kus esinetakse?

Sander: Tantsuvaldkonnas on neid, kes arvavad, et tants on puhtalt kunst ja seda ei ole võimalik objektiivselt hinnata ning on neid, kes lähtuvad võimlejate ja võistlustantsijate analoogiast, eelistades täpselt reglementeeritud võistlusformaati. Meie proovime mõlema koolkonna plussid kokku viia.

Me ei tähtsusta üle, et osalejad on üksteistele konkurendid. Meie jaoks on oluline, et kõik tunneksid ennast hubaselt, seega on rõhk atmosfääril - õhupallid, twister, joonistusnurk lastele, üldine festivalimelu, et tantsijad saaks ringi käia, nautida festivali ja elada kaasa teistele tantsijatele. Selle abil kaob ka sportliku võistluse tunnetus.

Millega eristub Kuldne Karikas teistest tantsuvõistlusest Eestis?

Sander: Kui öelda ühe sõnaga, siis - hubasus.

Krõõt: Ma sooviks mitte vastandada, üks ei ole halvem kui teine, kõik on lihtsalt erinevad. Läbi aastate tantsijaid kokku toonud festival Koolitants on võtnud näiteks selgelt kunstilise suuna, mis on tore, sest see annab uued väljendusvormid, teistmoodi konteksti ja vaatenurga. Kuldne Karikas eristub aga sellega, et rõhk on tantsutehnikal ja isiklikul meisterlikkusel, see annab võimaluse lisaks grupitantsule osaleda ka sooloartistina.

Kuldne Karikas nüüd ja aastaid tagasi – mis on suurimad muutused?

Sander: Suurimad arenguhüpped on olnud soolo ja duo tantsijate eraldi võistluse Spotlihgt challenge ning meie rahvusvahelise võistluse  TRT dance masters tulemine. Teiseks muutuseks on KK hindamissüsteemi areng ja staabi digitaaliseerimine. Meie töö läks efektiivsemaks, saame kiiremini tulemused kätte, mis võimaldab ka tihedamat ajakava.

Ning muidugi mastaap - neli aastat tagasi oli osalevate arv umbes 4 000, aga nüüd 8 000!

Krõõt: Oleme viimastel aastatel teadlikumalt pühendunud vabatahtlike motiveerimisele. Kuna meie meeskond ei koosne palgalistest töötajatest, siis on tähtis reflekteerida ja mõtestada seda väärtust, mida kogemused ja elamused meeskonnatööst annavad. Oleme teinud vastavasisulisi koolitusi ja ühisüritusi, näiteks käinud koos kinos.

Mis uuendused ootavad tantsijaid sellel aastal?

Sander: Tantsumaailm on pidevas liikumises, žanrid sulanduvad, alati on küsimused, mis käib mis stiili alla. Sellel hooajal kaasajastasime mitmeid kategooriaid ning lisasime uusi.

Eelmise aasta finaalis jazztantsus võitis võimlemistehnikas esitatud tants, tekkis küsimus, kas see ongi jazztants või see võiks kuuluda omaette kategooriasse? Kui võimlejad tahavad oma tantsuliste kavadega tulla võistlema, siis miks mitte? Tegimegi sel aastal kaks erinevat kategooriad, selleks et kõik saaks omas žanris võistelda, mis annabki ausama tulemuse. 

Mille järgi kutsute kohtunikud?

Sander: Varasemalt olid meie kohtunikud  Eestist, aga kuna Eesti on väike ja valdkonna inimesed on ikka mõne stuudio või tantsijatega seotud, siis oleme järjest rohkem kaasanud väliskohtunikke. Eks see on korralduslikult kallim, aga lisab objektiivsust, nii et on seda väärt.

Meile on oluline, et kohtunik oleks kogenud, et ta oleks oma alal ekspert, tunneks tantsumaailma ja eri stiile ning saaks anda täpse ja õiglase tagasiside tantsijale ja juhendajale.

Krõõt: Eelvoorudes püüame leida vähemalt kaks kohtunikku, kes oleks hindamas kõikides eelvoorudes, et neil tekiks terviklik pilt. Eelmisel aastal lisasime ekspertkohtunike paneelile valdkonna praktiku, mis tähendas seda, et Tallinna edukas koreograaf vastavas stiilis hindas näiteks seda kategooriat Võrus. See oli hea idee, sest juhendajad ise nägid seestpoolt, kuidas meie hindamise süsteem toimib, et seal on kõik aus ning iga kohtunik on oma otsustes vaba.

Meie jaoks on oluline ka kohtunikku töö eetika, isegi kui ta suudab tantsule kümne sekundiga punktid ära panna, on tähtis, et keskendub kogu etteastele, mitte ei kao telefoni ega hakka lobisema. Kohtunikud peavad olema täie pühendumusega omas rollis, sest sellega näitavad nad oma austust tantsu ja tantsijate vastu.

Kuidas suhtute arvamusse, et Shate Tantsukool alati võidab Kuldse Karikas, kuna see võistlus põhineb selle tantsukooli tegijatel?

Sander: On naljakas kuulda, et ostame kohtunikud ära. Kõik kohtunikud on piisavalt professionaalsed, et mingi ära ostmine ei tuleks kõne alla. Teine pool on staabi töö korraldus võistluse päeval. Seal on niivõrd kiire tempo, et isegi kui sooviks mõnda punkti muuta, siis oleks see võimatu ning muidugi, arvutiprogramm ei lubaks seda teha. Kõik punktid on avalikud vahetult pärast üritust, nii et kõik saavad vaadata täpseid tulemusi ja kui tundub mingi ebakõla olevat, siis saavad meile kirjutada ja me võime avada iga kohtuniku punktid.  

Sellel aastal avasime kõikidele soovijatele võimaluse kandideerida KK vabatahtlike tiimi ja tulidki paljud tantsuhuvilised üle Eesti. See peaks ka aitama ära hoida kuulujutte ühe stuudio suunas kaldu olemisest. Võidavad ikkagi parimad, ükskõik, mis tantsukoolist nad pärit on. 

Kuldse Karika suhted tantsijate lapsevanematega?

Krõõt: Suhted on ikka positiivsed. Arusaamatusi tekib, kui lapsevanemad ei mõista, miks ta peab pileti ostma, kui ta oli maksnud oma lapse võistlustasu ning et festivali korraldamine on väga kulukas. Me pakume tantsijatele ilusat lava, valgustehnikat, kvaliteetset heli, korralikku produktsiooni ning paraku osalustasudest nii võimsa festivali eelarve välja ei tule. Aga võtame juba seda huumoriga: „Kui palju ühe tantsu vaatamine maksab?“ vastas meie meeskonnaliige naljaga „Aga mis arvate, palju teie lapse tantsu vaatamine võiks maksta?“

Sellel aastal on meil kampaania „KullastKallim“, mille sõnum lapsevanematele on minna rohkem süvitsi oma lapse hobi ja tantsuarmastuse mõistmisel ning innustame mitte tulla vaatama vaid kolmeks minutiks enda lapse esitust. See annab võimaluse oma lapsega arutleda teemadel, mis teda kõnetavad, küsida, jagada elamusi. Kui vaadata neli tundi tantsuetendusi, veeta oma lapsega aega, käia koos pausi ajal söömas - siis ei tundugi nii suur piletiraha.

Kui palju sina, tantsuõpetajana, rõhutad oma õpilastele võistlustel käimise olulisust?

Sander: Võistlustel käimine grupidünaamika mõttes on väga kasulik, see muudab grupi ühtsemaks. Samuti saavad õpilased näha, mida teised teevad ja võrdlusmoment näitab ennast suuremas pildis. Ning teise inimeste töö ja pingutuse nägemine annab ka inspiratsiooni.

Krõõt: Minu jaoks võistlus on üks mitmetest tantsuõppe väljunditest. See, et keegi paneb esitusele punktid, keegi saab medalid ja tunnustust rohkem kui teised, ei võta ära esituse kunstilist taset ja võimalust areneda, nii tantsija isikliku meisterlikkuse kui grupi professionaalsuse osas. Kokkuvõttes võistleme me ju iseendaga ja kui iga esitus on eelmisest parem, siis olemegi võitjad. 

Tantsu puhul on tulemused mingil määral subjektiivse maitse küsimus. Lastele seletan nii, et kujutage ette lillede meistrivõistlusi: paneme nartsissid, tulbid ja roosid kõrvuti hindamiseks. Kuidas nendest valida ilusaim? Ühele kohtunikule lihtsalt meeldivad tulbid rohkem kui nartsissid ja seekord on nii. Mis aga ei tähenda, et kõik lilled ei oleks olnud omamoodi ilusad.

Millised on Kuldse Karika tulevikuplaanid?

Krõõt: Alati kuulame tantsijate, juhendajate, kohtunikute tagasisidet ja muudame, mis vaja, lisame, mis oli puudu, ja võtame välja, mille aeg on läbi. Meie tulevikuplaan on hoida kvaliteeti ja pakkuda sellist festivali, mida tantsijad ootavad ja mis neid arendab.

Samuti on meil tulemas sel aastal kaks TV saadet, mis aitab tõsta teadlikkust tantsumaailma võludest ka seni tantsukaugete inimeste seas ning viia tants laiema publikuni ja näidata, et Eestis on fantastilisi ja imetlusväärseid tantsijaid.