Anna-Maria Laius

“Tantsides, peab kõik olema tõeline”

Anna - Mariat võib näha esinemas soolo tantsijana battleitel või meeskonnaga rühmavõistlustel. Teda võib näha tantsimas nii hip-hopi kui ka contemporaryt. Teda võib näha hingeliste tantsunumbrite lavastajana ja ka erinevate Tallinna stuudiote andekate õpilaste õpetajana. 

Kuidas sa tantsima hakkasid?

- Alates neljandast eluaastast tegelesin võimlemisega, kuid 12-aastaselt tekkis puusaliigese vigastus ja mul keelati trennides käimine. Hiljem hakkasin käima võistlustantsu trennides, kuid katkestasin seljavigastuse tõttu taas 16-aastaselt. Samal aastal hakkasin õpetama võimlejad, sest mõtted tantsimisest maeti igaveseks. Olin sel elu pimedaimal perioodil nii õnnetu. Kuid paari aasta pärast kutsuti mind Friends tantsukooli õpetama ja nii lõpetasin võimlemise õpetamise.

Millised olid sinu tantsuõpetuse esimesed aastad?

- On hämmastav, et hakkasin õpetama contemporaryt, mida ma tegelikult ei teadnud kuidas tantsida. Ma ei toeta kui inimesed nii teevad, sest pead täpselt teadma, mida teed. Kuid minu elus juhtus see just nii – contemporary kogemuse puudumine, kuid tohutu võimlemistreeningute ja võistlustantsu teadmised olid olemas.

Õpetamisega alustades hakkasin end aktiivselt koolitama, käima workshopidel ja tantsu laagrites. Meistriklassidesse minnes valisin õpetajate ja ka tantsijate järgi, kes sinna tantsima lähevad, sest uskumatult kasulik on ägedate tantsijatega koos tantsimine.

Nüüd on seda tore tuletada meelde, kuid tol ajal oli väga jube. Ma ei tundnud üldse kedagi, ei osanud tantsida, mu juuksed olid teist värvi (naerab). Kuid see oli tohutult lahe, sest õppisin inimestega, kes on minust lahedamad, nägin, mille poole peaksin püüdlema!

Millises tantsustiilis väljendad end kõige paremini?

- Eestis arvavad enamik inimesi, et ma tantsin ainult contemporary, kuid tantsijana harjutan seda väga vähe. Ma armastan tantsida kõike - house, wacking, vogue, cornemporary, võistlustantsud, heelsi, armastan balletti ning tantsin palju hip-hopi! Muidugi, tean, et kui teha kõike, ei vii see professionaalsuseni, kuid mitmekülgsus on väga lahe, sest mida ma oskan hip-hopis väljendada, ma ei suuda väljendada contemporary kaudu ja vastupidi.

Improviseerida on mulle contemporarys mugavam kui hip-hopis. Kuna minu tantsubaasiks on ballett ja võimlemine, saan vabalt väljendada end, mõtlemata millelegi. Ka see stiil on minu kultuuri ja mentaliteedi lähedasem.

Kas muud kunstivaldkonnad mõjutavad sinu loomingut?

- Jah, muidugi! Olen lõpetanud kunstikooli ja mulle meeldib erinevate figuuride esteetiline puhtus ja minimalism. Eriti praegu inspireerib see mind väga ja paneb mõtlema võimalusest seda tantsija kehaga edasi anda. Seetõttu armastan tantsu, sest see pakub mulle visuaalset esteetikat.

Kui oluline on sinu jaoks koreograafia ja improvisatsiooni tunnid? 

- Tantsima hakates kartsin väga improviseerida, teadmata, mida teha. Hiljem hakkasin aru saama, et see on oluline, ja hakkasin ise palju treenima, filmides ja analüüsides end. Alguses tegin mitu kombinatsiooni (tean, et paljud tantsijad on selle vastu, kuid see aitas mind ja arvan, et see on hea meetod) ja kui tundides toimus improvisatsioon, siis paanika olukordades, kui ei teadnud, mida teha, võtsin valmis kombinatsiooni ja mängisin sellega erinevalt. Nii ei läinud trenni aeg raisku ja tundsin end rahulikumalt. Nüüd on improvisatsioon minu jaoks midagi väga eredat, lahket, midagi, mis on alati olemas, sest improvisatsioon ongi mina ise.

Samuti on väga kasulik koreograafia. Kunagi kuulsin ühte suurepärast fraasi: kui suudate teise inimese koreograafiat kopeerida, siis oskab teie keha rohkem kui tantsija, kes muudab koreograafia enda omaks. Kui oskate kopeerida 100 inimest, siis valdate 100 tantsu keelt. Kui saate igast koreograafiast teha ainult seda, mida teie ise oskate, siis räägite ainult ühte keelt!

Kui olulised on võistlused ja battleid sinu jaoks?

- Mul on selle suhtes segatud tunnid. 4-16-aastaselt, kui ma spordiga tegelesin, olid mul võistlused peaaegu igal nädalavahetusel, nii et nüüd see pole minu jaoks midagi erilist, ei ole enam nii huvitav.

Ma võtan vähe osa Eesti tantsuelust ja ei tea sellest eriti palju, kuid enamik minu gruppe osaleb alati võistlustel! Ma saan aru, et see on oluline osa tantsija elus ja see motiveerib neid! Mul pole õigust neilt seda olulist kogemust ära võtta.

Kui oluline on sinu jaoks kriitika?

- Kui tegelesin võimlemise ja võistlustantsuga, rääkisid treenerid meile igast sammust, pilgust ja nii edasi. Minu jaoks oli suur üllatus, kui tantsima hakkasin, leidsin, et siin valitseb absoluutne vabadus, kus keegi sulle midagi ei ütle. Alguses tundus, et see aeglustas minu arengut, sest teen kõike, kuid keegi ei viita minu vigadele. Mul läks umbes kaks aastat aega, et aru saada, et võin areneda ilma pidevate kommentaarideta minu iga tegevuse kohta.

Kriitika on väga oluline! Seetõttu püüan nüüd õpetajana tavaliste näpunäidete nagu “harjuta rohkem”, “osaleda workshopidel” jms asemel anda igale õpilasele individuaalset tagasisidet.

Mida hindad tantsijas?

- Ausust ja siirust. Mulle ei meeldi tantsijate teesklus, eriti oma näoga. Samuti on oluline, et tantsija valdaks oma keha ja teaks, mida ta teeb. Mulle meeldib, kui see, mida tantsija teeb, näeb tema peal loomulik ja harmooniline välja!

Kui oluline on sinu jaoks tantsutehnika?

- Ma hindan tehnikat väga, igas stiilis peaks tantsija teadma baasi.

Minu tundides teeme palju tehnikat. Juhtub nii, et tantsijad küsivad minult contemporary tundi tulla, tulevad ja saavad mitte just seda, mida ootasid - näiteks poolteist tundi balletti (naerab).

Kui palju vabadust sa oma tundides tantsijatele annad?

- Minu tantsijad peaksid olema individuaalsed, kuid samal ajal peaksid suutma korrata seda, mida ma ütlen. Oma koreograafiates ütlen alati seda, kus tantsijad peaksid minu järel kordama ja kus saavad teha nii nagu tahavad. Õpilased peavad saama teha mõlemat.

Samamoodi on kõik inimesed erinevad ja seepärast ei lähe isegi numbri puhastamine kunagi ideaalselt, sest igaüks kannab endas oma kogemust, mis peegeldub tema kehas. Ja see sobib mulle!

Millele pühendad oma tundides kõige rohkem aega?

- Olen suurte soojenduste õpetaja! (naerab) Ma ei saa aru, miks on neid vähe, kes teevad oma tantsutundides korralikku soojendust, see pole üldse normaalne ju! Hea soojendus väldib vigastusi!!! Minu soojendused on juba keha arendavad ülesanded. Mõnikord ei saa õpilased algul nendega eriti hakkama, kuid tänu sellele, et teeme seda igas tunnis, muutuvad nad paremaks ja sellega areneb nende tants. Minu jaoks on oluline õpetada neile, kuidas oma keha tunda!

Mida tähendab hästi tehtud trenn sinu jaoks?

- Minu kui tantsija jaoks hea treeningu puhul on oluline füüsiline komponent, nii et ma tunnen, et kogu mu keha on täielikult aktiivne. Teine on see, kui ma üritan teha rohkem kui tavaliselt suudan ja kogu trenn on keskendunud sellele, mida ma teen.

Minu kui õpetaja jaoks on hästi tehtud tund siis, kui minu planeeritud tund langeb kokku rühma meeleoluga ja et tunni lõpuks oleksime natuke paremad kui tundi alguses.

Mis on sinu tulevikuplaanid?

- Minu meelest pole tänapäeva impro-tantsijatel siin Eestis kuskil ennast näidata, tundub, et praegu improviseerivad kõik iseendaga. Olen pikka aega mõelnud, teha tantsuüritus, mis oleks suunatud eksperimentaal-kaasaegsetantsule. Eestil on selleks palju potentsiaali! Kuid ülikoolis õppides ei saa ma praegu sellega tegeleda! Kõik on ees!

Anna - Maria on imeline! Rääkides oma tantsukunsti tajust ja arusaamisest, sukeldab ta alateadlikult kuulaja oma helgesse ja õhurikkasse loovuse maailma, mis on täis omapäraseid mõtteid ja ideid. Meeldib tema uudishimulikus, mitmekülgsus ja aktiivne loominguline maailmatajumine!

Öeldes, et tehes mitut asja korraga, ei tee neist ühtki hästi, Anna Maria on ere näide sellest inimesest, kelle mitmekesised tegevused teostavad heal tasemel, ning ka näide sellest tantsijast, kes areneb korraga mitmes stiilis ja tantsib neid kõiki eriti andekas ja hingega.